不错-懂得七件事，成就你一生

See artikkel r??gib masinahitusdetailist; perekonnanime kohta vaata artiklit Vedru (perekonnanimi)

---

keerdvedru t?mbele kinnituselementidega. ülemine on keeruga, alumine t?iskeeruga

keerdlvedru survele

Teleskoopiline vedru k?sit??riistal

Lehtvedru veoautol

Torsioonvedru

百度 对此，党中央、习近平总书记审时度势，提出了“经济发展新常态”的科学理念，这是对发展新阶段新特征的科学定位。

Vedru on masina v?i mehhanismi elastne konstruktsioonielement, mis sellele m?juval deformeerival j?ul, kuju muutuse kaudu, salvestab energiat. Kui j?u m?ju lakkab, siis annab vedru salvestunud energia ?ra ja taastab oma esialgse kuju.

Vedrusid kasutatakse n?iteks l??kide summutamiseks ja nende m?ju leevendamiseks, vibratsiooni leviku takistamiseks ja mehhanismide k?itamiseks.

Tavaliselt on vedrud valmistatud karastatud terasest. V?ikeseid vedrusid valmistatakse eelkarastatud terasest, suuremad vedrud on valmistatud kuumutatud terasest ja karastatud p?rast valmistamist. M?ned vedrud sisaldavad v?rvilisi metalle, n?iteks titaani, mittemetalle, n?iteks fosforit, v?i teisi ühendeid, n?iteks pronksi. M?ned vedruosad n?uavad korrosioonikindlust ja parema elektrijuhtivuse huvides v?ib nende koostises olla berülliumi v?i elektrilise takistuse v?hendamiseks vaske.

Kui vedru on kokku surutud v?i v?lja venitatud, siis j?ud, mida ta avaldab, on v?rdeline tema pikkuse muutumisega.

Vedrutüübid

Vedrusid saab liigitada vastavalt sellele, kuidas neile koormus rakendub. Selle p?hjal eristatakse t?mbe-, surve-, v??nde- ehk torsioonvedru ja paindevedrusid.

• T?mbevedru on kavandatud t??tama t?mbej?uga, kui vedru venib. Koormus venitab vedru pikemaks. Vedru keerud keritakse üksteise k?rvale ja m?nikord pinguga. Vedru otsad varustatakse kinnituselementidega. T?mbevedru tugevus- ja j?ikusarvutus tehakse analoogiliselt survevedru arvutustega. Samade elastsete omaduste juures on t?mbevedru survevedruga v?rreldes suurem ja v?iksema t??kindlusega.

• Survevedru on kavandatud t??tama survekoormusega. Koormus surub vedru lühemaks.

V?rreldes lihtvedruga saavutatakse liitvedrus samade m??tmete juures 1,3–1,5 korda suurem j?releandlikkus (v?iksem j?ikus) ja 2–3 korda suurem tugevus.

• Torsioonvedru. Erinevalt eespool nimetatud liikidest, millel koormus on pikij?ud, rakendatakse v??ndevedrule koormust v??ndemomendiga, kui vedru ots p??rleb nurga all. V??ndevedrud tekitavad ümber vedru telje m?juva p??rdemomendi. V??ndevedru t??tab stabiilsemalt, kui koormus m?jub vedru k?verust suurendavalt.

Kuju j?rgi eristatakse n?iteks keerd- spiraal-, leht-, r?ngas-, seib- ja taldrikvedrusid. Keerdvedrude seast on k?ige kasutatavamad silindervedrud, aga kasutatakse ka n?iteks koonus-, prisma- ja kujuvedrusid.

Koonusvedru j?ikus suureneb deformatsiooni suurenedes. Koonusvedru on tavaliselt survevedru.

Prismavedrusid kasutatakse tulirelvade salves, kus on suur n?tkeoht. Ka need on tavaliselt survevedrud.

R?ngasvedru koosneb reast sisemiste ja v?liste koonuspindadega r?ngastest. Teljesihiline koormus p?hjustab l?bi kooniliste kontaktpindade v?liste r?ngaste laienemise ja sisemiste r?ngaste kokkusurumise. R?ngaste v?ikese radiaaldeformatsiooniga kaasneb vedru pikkuse suur muutus. R?ngastevahelise h??rdumise t?ttu on r?ngasvedrul hea amortiseerimisv?ime. R?ngasvedrusid kasutatakse juhtudel, kui koormused on tsüklilised ning on tarvis l??gienergiat hajutada ja v?nkumisi v?ltida. R?ngasvedrud ei sobi, kui on tarvis koormuse energiat salvestada.

Taldrikvedru on alati survevedru. Taldrikvedrusid kasutatakse üldjuhul siis, kui koormused on suured v?i vedru deformatsioon peab olema v?ike.

Lehtvedru kasutatakse sageli autode amortisaatoriteks.